Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel,

tema alusmüürid värisevad. Eurokriis on täies hoos. Kuid

see kriis on üksnes tunnismärk palju sügavamast kriisist.

Kriisist, millega Euroopa on juba pikka aega maadelnud.

Eksistentsiaalsest kriisist. Mitme näoga kriisist! Edgar

Morrin on seda nimetanud ”polükriisiks”, sest sellel on nii

majanduslik, demograafiline, ökoloogiline, poliitiline kui

ka institutsionaalne mõõde. Ja seda kõike korraga, ühel ja

samal ajal...

Kolm aastat pärast eurokriisi puhkemist, kui kriis

jätkub täie intensiivsusega, usuvad liikmesriigid endiselt, et

nad saavad hakkama ilma ühisvalitsuseta. Meil on endiselt

17 valitsust, 17 rahandusministrit, 17 keskpanka ja 17 eraldi

võlakirjaturgu. Kuid meil pole endiselt Euroopa Valitsust.

Liikmesriigid mõtlevad endiselt, et nad suudavad pidada

ühisraha ilma loovutamata suurt osa võimust ja “rahvuslikust

suveräänsusest” Euroopa institutsioonidele. Nad loodavad

endiselt, et neil õnnestus pääseda ilma tõeliselt föderaalset

liitu rajamata. Nad eksivad.

Tuleb möönda, et rahu pole Euroopas kunagi püsiv olnud.

Olid ajad, mil prevaleeris sõjategevus: linnade vahel,

riikide ja hertsogiriikide vahel, vasallide ja senjööride vahel,

rahvusriikide vahel. Ühelgi teisel mandril pole viimase

tuhande aasta jooksul peetud nii palju sõdu ja lahinguid

kui Euroopas. Viimane oli II Maailmasõda. 1945. aastast

alates pole Euroopas sõda olnud. Välja arvatud Balkanil.

Ja seegi konflikt oli iseenesest anakronism, II Maailmasõja

relikt ning Jalta konverentsi otsuste tagajärg. Seegi konflikt

kuulub nüüd möödanikku, sest Sloveenia ja Horvaatia

on Euroopa Liidu liikmed. See on alles eelmäng kõikide

Balkani riikide liitu saamisel.

Me ei tohi langeda rahvusliku identiteedi lõksu. “Rahvuslik

identiteet” on vana natsionalismi kõige hilisem ilming.

See on natsionalistliku ideoloogia viimane mask, mida on

kasutatud multirahvuslike ja multikultuursete vaenlaste

puhul: Euroopa ja Euroopa Liit esmajärjekorras. Pole tolligi

kahtlust, et identiteet ei eksisteeri või et see pole tähtis.

Vastupidi. See on iga isiku olemuse osa. Me ei vaidlusta

seda, küll aga seda, kuidas teised teie identiteeti ära

kasutada soovivad. Kuidas sellele tahetakse “rahvuslikku”

silti külge kleepida. Teiste sõnadega, kuidas seda identiteeti

tahetakse kujundada kitsa rahvusliku arusaama järgi

ühiskonnast. Või mis veelgi hullem - seda identiteeti

soovitakse kasutada ühiskonna kategoriseerimiseks ja

sellega manipuleerimiseks, inimeste sildistamiseks.

Väikeses vestlusringis on Margus Lepa, Harry Raudvere, Raigo Sõlg ja Andro Roos.