Eesti kõige suurem häda on see, et siin valitseb rahva agressiivne rumalus! Alles seejärel tulevad meie poliitikute ja ärimeeste tehtud, tehtavad ja teha kavatsetavad sigadused, põhiseaduse kasutamine pedikupaberina ja rahva lollitamine. Kuidas rumalusest ja selle agressiivsusest jagu saada, olen kirjeldanud oma varasemates kirjutistes (vt. Eestlase saatus ja Eestlase saatus 2).

Eesti patrioodid on eestluse hävimist ja hävitamist taasiseseisvumisest saati südamevaluga pealt vaadanud ning piirdunud kriitiliste sõnavõttude ja kurtvate kirjatöödega. Tänaseks on patrioodid lõplikult veendunud, et sõnavõttudest ega abipalvetest pole kasu: võimuladvik suhtub irooniliselt igasugusesse„virisemisse”. Meie riigijuhtide Euroopa Liidult kiitust ootava ennastsalgava töö tulemusena eestluse hääbumine kogub tuure, mida paljud Eesti patrioodid enam pealt vaadata ei suuda ega taha.

Isik, kes Eesti Vabariigi esindajana annab allkirja 2005. a. Eesti-Vene sõlmitud piirilepingu mistahes muudatusele või uuele piirilepingule, tuleb Eesti Päästekomitee tribunali seisukohast lähtuvalt lugeda-kuulutada eestlusevaenuliku kuriteo toimepanijaks ning eesti rahva reeturiks.

Eesti ja Venemaa välisministrid kirjutasid alla piirileppele, millega Eesti loobub võimalusest nõuda idanaabrilt Tartu rahu tunnustamist ja okupatsiooni eest vabandamist.
Välisminister Urmas Paeti sõnul toimus välisministrite kohtumine konstruktiivses ja tulevikku vaatavas õhkkonnas, tunda oli Vene poole soovi suhetes edasi minna.

"Heade suhete arendamine kõigi naabritega edendab Eesti riigi strateegilisi eesmärke ning heanaaberlike suhete üheks alustalaks on kindlasti ka vastastikku tunnustatud ja legaalselt kehtestatud piir.
Eesti-Vene piirilepingus kokkuleppele jõudmine on seega Eesti riigi huvides," ütles Ossinovski
(Eesti Päästekomitee tribunal: sellega on Jevgeni Osssinovski toime pannud reeturliku teo, millega tribunal asub tegelema hiljem).

Teist korda viimase 13 aasta jooksul on päevakorras Eesti-Vene piirilepe. See piirilepe on algusest peale vastuolus Eesti põhiseadusega. On põhjust arvata, et väga suur osa Eesti kodanikest ei tunne piisavalt hästi ei Eesti põhiseadust ega ka oma kodanikuõigusi ja -kohustusi.

Eesti Päästekomitee Tribunal leiab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel tribunali poolt arvestatakse kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Antud juhtumis (allkirja andmises uuele või parandatud-muudetud Eesti-Vene piirilepingule) näevad sanktsioonid ette ainult ühe ainuvõimaliku karistuse:
(Tulevase) süüdlase Eesti Vabariigis, Euroopa Liidus ja kogu maailmas lindpriiks kuulutamise koos kõige muu sellele järgnevaga-kaasnevaga.