Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel,
tema alusmüürid värisevad. Eurokriis on täies hoos. Kuid
see kriis on üksnes tunnismärk palju sügavamast kriisist.
Kriisist, millega Euroopa on juba pikka aega maadelnud.
Eksistentsiaalsest kriisist. Mitme näoga kriisist! Edgar
Morrin on seda nimetanud ”polükriisiks”, sest sellel on nii
majanduslik, demograafiline, ökoloogiline, poliitiline kui
ka institutsionaalne mõõde. Ja seda kõike korraga, ühel ja
samal ajal...

Kolm aastat pärast eurokriisi puhkemist, kui kriis
jätkub täie intensiivsusega, usuvad liikmesriigid endiselt, et
nad saavad hakkama ilma ühisvalitsuseta. Meil on endiselt
17 valitsust, 17 rahandusministrit, 17 keskpanka ja 17 eraldi
võlakirjaturgu. Kuid meil pole endiselt Euroopa Valitsust.
Liikmesriigid mõtlevad endiselt, et nad suudavad pidada
ühisraha ilma loovutamata suurt osa võimust ja “rahvuslikust
suveräänsusest” Euroopa institutsioonidele. Nad loodavad
endiselt, et neil õnnestus pääseda ilma tõeliselt föderaalset
liitu rajamata. Nad eksivad.

Tuleb möönda, et rahu pole Euroopas kunagi püsiv olnud.
Olid ajad, mil prevaleeris sõjategevus: linnade vahel,
riikide ja hertsogiriikide vahel, vasallide ja senjööride vahel,
rahvusriikide vahel. Ühelgi teisel mandril pole viimase
tuhande aasta jooksul peetud nii palju sõdu ja lahinguid
kui Euroopas. Viimane oli II Maailmasõda. 1945. aastast
alates pole Euroopas sõda olnud. Välja arvatud Balkanil.
Ja seegi konflikt oli iseenesest anakronism, II Maailmasõja
relikt ning Jalta konverentsi otsuste tagajärg. Seegi konflikt
kuulub nüüd möödanikku, sest Sloveenia ja Horvaatia
on Euroopa Liidu liikmed. See on alles eelmäng kõikide
Balkani riikide liitu saamisel.

Me ei tohi langeda rahvusliku identiteedi lõksu. “Rahvuslik
identiteet” on vana natsionalismi kõige hilisem ilming.
See on natsionalistliku ideoloogia viimane mask, mida on
kasutatud multirahvuslike ja multikultuursete vaenlaste
puhul: Euroopa ja Euroopa Liit esmajärjekorras. Pole tolligi
kahtlust, et identiteet ei eksisteeri või et see pole tähtis.
Vastupidi. See on iga isiku olemuse osa. Me ei vaidlusta
seda, küll aga seda, kuidas teised teie identiteeti ära
kasutada soovivad. Kuidas sellele tahetakse “rahvuslikku”
silti külge kleepida. Teiste sõnadega, kuidas seda identiteeti
tahetakse kujundada kitsa rahvusliku arusaama järgi
ühiskonnast. Või mis veelgi hullem - seda identiteeti
soovitakse kasutada ühiskonna kategoriseerimiseks ja
sellega manipuleerimiseks, inimeste sildistamiseks.

Väikeses vestlusringis on Margus Lepa, Harry Raudvere, Raigo Sõlg ja Andro Roos.