1878. aasta 24. jaanuaril sisenes Vene impeeriumi tookordse pealinna Sankt Peterburgi linnapea Fjodor Trepovi (1812–1889) vastuvõtutuppa 25-aastane Veera Zassulitš (1849–1919) ja tulistas kõrget ametnikku. Kuul õnneks kedagi ei tapnud, küll aga olid sellel sündmusel vägagi saatuslikud tagajärjed.

Õigusteaduse ajalukku on läinud naisterrorist Zassulitši üle peetud kohtuprotsess. Kohtuistungit juhtis liberaalsete vaadete poolest tuntud jurist Anatoli Koni (1844–1927).

Kuigi kuritegeliku käitumise tunnused olid silmnähtavad (teisele inimesele tekitati ju raske kehavigastus), oli üllatus suur, kui kohtunik langetas õigeksmõistva otsuse. Kohtuniku sõnul olevat Zassulitš olnud kuriteo sooritamise ajal meeltesegaduses; sellise psüühilise seisundi olevat aga ohver, linnapea Trepov, ise tekitanud, kuna vahetult enne saatuslikku lasku olevat ta Peterburis arreteeritud üliõpilast kehaliselt karistanud.

Sellest intsidendist luges naisterrorist ajalehest ja just see tema meeltesegaduse põhjustaski. Õigeksmõistev kohtuotsus, millele eelnes advokaadi hiilgav kaitsekõne ja kohtuniku suurepärased saatesõnad vandemeestele, tekitas narodnikutest terroristide ridades rõõmupuhangu.

Kohtuprotsessi saatuslikud tagajärjed seisnesid aga selles, et pärast seda said terroristid julgustust. Nende tegevus muutus Venemaal tõeliseks nuhtluseks. Huvitav on siinjuures märkida, et 1917. aastal mõistis Vera Zassulitš enamlaste võimuhaaramise ja Lenini algatatud terrori teravalt hukka. Kahjuks aga ei osanud ta tookord ette näha, et just tema lask 1878. aasta jaanuaris juhatas sisse selle protsessi, mis aastakümnete pärast viis kommunistliku terrorini.

Naumovit süüdistati oma miljonärist perenaise tahtlikus tapmises. Advokaat Sergei Anderjevski kaitsekõne.